Kolme kuu jooksul Indoneesias oleme nuhutanud kergelt kaht suurt ja nelja väikest saart, neist igaüks nii erinev, justkui polekski tegu sama riigiga. Veel enam, ka ühe saare eri piirkonnad võivad olla nagu öö ja päev. Me ei lase end sellest häirida – on aeg oma kõver mõõdupuu välja otsida ja asuda ülekohtuselt üldistama. Read More
Oleme oodatud
Kas koos meiega naasevad Lomboki piirkonda ka purustavad maavärinad? Seekord õnneks mitte. Pärast augustikuu katastroofi on tõuked küll pea iga päev jätkunud, kuid pole enam tugevamad kui 4,5 magnituudi.
Üks väga ohtlik merereis
Florese meri Komodo rahvuspargi piirkonnas on ohtlik! See kohtub lõuna pool India ookeaniga ning tuulte-hoovuste suund ja tugevus võib olla ettearvamatu. Perama laevad, mis sõidutavad turiste Floreselt Lombokile (või vastupidi), on samuti ohtlikud. Üks selle ettevõtte alus uppus suisa ära!
Vedada võib ka viltu vedades
700 kilomeetrit, mis me Floresel rollerite seljas läbi sõidame, kujutab endast suuremalt jaolt kurve mägiteedel. Umbkaudsel hinnangul võtame neid 5000, kuid ühes pealtnäha üsna süütus, aga kohalike sõnul neetud kurvis teen ma oma elu kõige ohtlikuma vea.
Kahandava saare kütkeis
Lopsaka taimestikuga kaetud pea üleni mägine Flores on vist küll üks ilusamaid saari, kuhu eales olen sattunud. See ilu võib aga sentimeetreid maksma minna, sest juba kaks korda ajaloos on Flores inimesi kahandanud.
“Mina olin siin!”
Maailma üks suuremaid karstimetsi ei ole koht, mida raatsiks vahele jätta. Meil vajub aga suu lahti, kui saame aru, mille otsa oleme kogemata sattunud.
Never quit!
Kuidas elavad torajalased siis, kui nad veel ei sure? Tunneme huvi ka selle vastu. Read More
Elu tähtsaim sündmus on surm
HOIATUS: Seekordne postitus võib mõjuda häirivalt veganitele, loomaõiguslastele, esteetidele, nõrganärvilistele, hema- ja nekrofoobidele, leinajatele, kivistunud vaadetega inimestele ja küllap veel kellelegi, kes on loetelust välja ununenud.
Aeglane põgenemine
“Põgenege sellest linnast nii kiiresti kui saate,” soovitavad foorumites reisisellid Sulawesi pealinna Makassari kohta. Kiiremini kui 11 päeva pärast ei mängi meil paraku välja.
Go, baby, go!
Oleme jätnud Lembongani saarelt naasmise ja Balilt äralennu vahele kaks päeva – meri võib olla ootamatu. Seekord osutub see aga kindlamaks kui maa, sest kolmandat tugevat värinat me üle lainete hüplevas kiirpaadis ei tunnegi.