Lopsaka taimestikuga kaetud pea üleni mägine Flores on vist küll üks ilusamaid saari, kuhu eales olen sattunud. See ilu võib aga sentimeetreid maksma minna, sest juba kaks korda ajaloos on Flores inimesi kahandanud.
Author: Inge
“Mina olin siin!”
Maailma üks suuremaid karstimetsi ei ole koht, mida raatsiks vahele jätta. Meil vajub aga suu lahti, kui saame aru, mille otsa oleme kogemata sattunud.
Never quit!
Kuidas elavad torajalased siis, kui nad veel ei sure? Tunneme huvi ka selle vastu. Read More
Elu tähtsaim sündmus on surm
HOIATUS: Seekordne postitus võib mõjuda häirivalt veganitele, loomaõiguslastele, esteetidele, nõrganärvilistele, hema- ja nekrofoobidele, leinajatele, kivistunud vaadetega inimestele ja küllap veel kellelegi, kes on loetelust välja ununenud.
Aeglane põgenemine
“Põgenege sellest linnast nii kiiresti kui saate,” soovitavad foorumites reisisellid Sulawesi pealinna Makassari kohta. Kiiremini kui 11 päeva pärast ei mängi meil paraku välja.
Go, baby, go!
Oleme jätnud Lembongani saarelt naasmise ja Balilt äralennu vahele kaks päeva – meri võib olla ootamatu. Seekord osutub see aga kindlamaks kui maa, sest kolmandat tugevat värinat me üle lainete hüplevas kiirpaadis ei tunnegi.
Idüll tumedate varjudega
Et meile sammal selga ei kasvaks, suundume pärast kümmet päeva Balil 15 km kaugusel olevale Lembongani väikesaarele. Sambla vastu aitavad siin hästi soolaauruvannid, mida loodus rannikul kõigile tasuta pakub.
Puhkusesaare vibratsioonid
Meie blogis on liiga vähe seksi, kurdavad miljonid lugejad. Olgu see viga nüüd parandatud. Teeme tutvust lendrebaste armueluga, ka meie voodi väriseb ja Ahto andub keskeakriisile.
Tants aurukatla ümber
Põrgukatel podiseb otse paradiisis, saame teada oma järgmisel väljasõidul looduse rüppe.
Elu olgu värviline!
Mina ja jõgi, mina ja mägi, mina ja kuu, mina ja puu. Enda pildistamine on vaieldamatult indoneeslaste lemmikhobi. Koos jõe, mäe, maja või puuga või hoopis nende asemel passib endast tehtud pildile hästi ka mõni kahvanägu.