Kuigi Goas on väga kodune – vene keelt kuuleb siin rohkem kui Kalamajas –, tegime siiski logelemisele lõpu ja hakkasime nagu kured sügisel lõuna poole liikuma. Et India rongidest mitte üledoosi saada, tükeldasime sõidu Kochisse kaheks jupiks ja tegime päevase peatuse Udupis, ühes Karnataka väikelinnas. Arvasime, et meid ootab ees veidi üksluine aja surnukslöömine öise rongini, aga Indias ei lähe ju asjad nii, nagu sa arvad.
Author: Inge
“Avameri” 3
Keegi võib-olla imestab, miks me Goasse tulime. Ega me plaaninudki muud kui vaid ümberistumist Margao linnas, et hakata rongidega lõuna poole liikuma. Tahtsime minna Gokarnasse, Goast veidi allpool asuvasse Karnataka osariigi randa, kuhu Goa hipid olevat liikunud pärast venelaste invasiooni. Meie plaan A muutus aga plaaniks B, kuna me ei viitsinud kell kuus hommikul Margaosse saabudes oodata veel viis tundi rongi Gokarnasse. Lihtsam oli võtta takso ja põrutada Lõuna-Goa ühte kuuldavasti viimasesse rahu ja vaikuse kantsi – kuulsa Palolemi kõrval asuvasse Agonda randa. Ei tulnud pettuda, kohati on rannas lehmi rohkem kui inimesi, pealetükkivaid rannakauplejaid siin ei kohta, kõik on väga sõbralik ja tšill ja öiste pidudeta, sest vahel satuvad siia kilpkonnad munema ja seetõttu randa kaitstakse.
Kohtumine iseendaga
Vaiksemates Goa randades tegelevad paljud lääne inimesed jooga ja endasse süüvimisega. Ka meie oleme tänase päeva veetnud paikselt ja mediteerides, et leida see paljuotsitud sisemine rahu ja tasakaal.
Stseen rongis
Tegevuspaik: Hubli – Vasco da Gama Express, AC3-vagun
Tegelased: blond Euroopa naine, patsiga Euroopa mees, indialastest reisijad, indialasest konduktor
Bacterian banana split
Äratuskella asemel raputas meid täna hommikul tund aega plaanitust varem maast lahti hotelli valjuhääldist tulev kutse palvusele. Meie seni kõige viisakama ja samas kõige odavama hotelli omanikud olid ilmselt moslemid. Internetiga ei varusta Allah aga sugugi paremini kui meie lemmikjumal Hanuman, kes eelmisel õhtul mitu korda ka elektri pihta pani.
Badami deluxe
Lõpuks ometi saime minema sellest Hampi hipikülast, kus lodevate elukommetega lääne inimesed alkoholi tarbisid, suitsu tegid ja võib-olla isegi seksisid.
Järgmine India-reis on tasuta!
Hampi templid oleks meile täna äärepealt selgeks saanud, kui meil oleks õnnestunud neile nii palju aega kulutada, nagu algselt plaanisime. Paraku ründas meie pürgimusi force majeure.
Kirik või kõrts?
Hampi on nii vägev ja iidne koht, et Taj Mahal on selle kõrval justkui Viru Keskus Raeapteegi kõrval. Ahmisime seda vägevust endassegi, nii et päike pistis ja kurk kuivas. Kui te nüüd mõtlete, et milles küsimus, istud baari maha ja võtad selle peale külma õlle, siis päris nii see ei ole. Hampi on püha linn ja alkoholi siin ei sallita.
Kuidas me kuulsaks saime
Kõigepealt tahame tänada meie eilset postitust ajalise ressursiga toetanud lennufirmat Spicejet, tänu kellele meil tekkis lennujaamas neli lisatundi sisustamata aega. Lõpuks jõudsime siiski pooleteise tunni propellerlennu abil Karnataka osariigis asuvasse linna Hublisse. Juba mõni tund hiljem istusime ülerahvastatud rongi üldvagunis ja nautisime kasvavat kuulsust.
Sorry, Mumbai!
Mumbai jääb tänasest kahe valgenaha võrra vaesemaks, aga ehk kompenseerib seda asjaolu, et jätsime siia maha umbes 20 000 ruupiat. Mumbais elab arvatavalt 20 miljonit inimest, mis tähendab, et panustasime iga kukru kohta 0,001 ruupiat. Sorry, Mumbai! Meie rohkem ei suutnud. See-eest postitame seni avaldamata kaadreid sellest täiesti hämmastavast linnast.