Ärge sõitke ööbussidega, hoiatavad kogenud rändurid nii Indias kui ka Vietnamis. Need olevat liiga ohtlikud. Meie reisides liigseid riske ei võta ja ööbussiga sõita ei plaaninud. Välja kukkus siiski teisiti.
Author: Inge
Top Gear maapähklikastmes
Meie tänane plaan nägi ette seiklemise “Top Geari” radadel. Mitte küll viimaste uudiste valguses — loodetavasti on erinevalt Clarksonist meil veel töökohad alles –, vaid selle nauditavalt ebaviisaka kolmiku ühel Vietnamis rolleritega läbitud lõigul nimega Hai Van Pass. Tundub siiski, et igaühele on siin ette nähtud oma teekond, sest Hai Van Passile pidime ütlema pass.
Vietnamist turtsu kaupa, 1
Lesime Danangi linnas mereäärses hotellis, vaatame telekat ja rüüpame ingveriteed. Higi ja tuule kombinatsioon on andnud võimaluse enda sisse süüvida ning seal peituvast turtsumise ja köhatamise kaudu teistelgi osa saada. Välja turtsatasid ka mõned seni settinud muljed ja tähelepanekud.
Türkiissinine esmaspäev
Lubasime endale täna puhkepäeva. Ei teinud suurt midagi, ei mõelnud suurt midagi ega kirjutanud ka. Suurim saavutus oli minul 45 ja Ahtol 60 minutit päikesevanni. Sel mehel on tahtejõudu, ma ütlen.
Pilgud silmapiiril
Muutsime taas oma aadressi. Paikneme nüüd An Bangi nime kandvas rannas, elukohaks bambuskuut. Umbes samasugune, nagu oli meil Sri Lankal puu otsas elades, aga asub mitu meetrit madalamal. Ruumi tundub vietnamlastel siiski jätkuvat.
Õhtuooteks embrüo?
Võiksime ju pikalt-laialt jutustada, kui mõnus oli hommikul jalgrattaga Hoi Ani lähistele jäävates külades ringi vändata, kaluripaate pildistada, end mõnes kodubaaris bia lanh‘iga värskendada, kuid päeva tipphetkeks kujunes hoopis kulinaarne seiklus Hoi Ani tänavail.
Mot, hai, ba, yo!
Täna vaatasime Hoi Ani läbi kaamerasilma. Noppisime mälestuseks nii linnavaateid kui ka inimesi. Siinne vanalinn on väga kena, aga lõpuks pidime tõdema, et meie maitse jaoks natuke liigselt turistipesa.
Gurmaanid laternate all
Kui kõik inimesed sõidavad rolleriga, pole väikeses linnas linnasisest ühistransporti muidugi vaja. Kuidas saada aga sellisel juhul oma kodinatega bussijaama, mis asub mitme kilomeetri kaugusel?
Töötavat inimest on ilus vaadata
Tööle keskendunud inimene oli meie peamine uurimisobjekt tänagi. Paaditasime mööda Mekongi kohalikku haru ning inspekteerisime tellise- ja kookosetehast. Nähtu muutis ausalt öeldes mõtlikuks. Mitte et me poleks varem näinud tervist tapvaid, tüütuid, alamakstud jne töid. Nende inimeste peamine mure polnud aga vilets töö, vaid perspektiiv, et tehnoloogia võidukäik võtab peatselt sellegi.
Õppisime vietnami keelt ja ettevõtluse aluseid
Eilsest päevast suurt midagi rääkida ei ole, olime pehmed nagu kapsahautis, kui pärast magamata ööd lennukis Mekongi, täpsemalt Ben Tresse jõudsime. Päeva kõrghetkest ei saa siiski vaiki olla: meist said hoobilt multimiljonärid. Tõe huvides tuleb lisada, et see juhtus meiega pangaautomaati kasutades.